Kuidas toimub metsa ost ja mida peaks metsaomanik enne teadma?
Kuidas toimub metsa ost pärast hinnapäringu saatmist? Esmalt vaadatakse üle maaüksuse andmed ja sinu müügisoov. Vajadusel küsitakse lisainfot või lepitakse kokku kohapealne ülevaatus.
Nende andmete põhjal saab esialgset hinnangut täpsustada ning sobivuse korral liikuda tehingutingimuste kokkuleppimise juurde.
Kõik päringud ei kulge täpselt ühtemoodi. Sammud sõltuvad sellest, mida soovid müüa, kui ajakohased on olemasolevad andmed ja millised küsimused vajavad veel kontrollimist. Päringu saatmine ega esmase hinnangu saamine ei kohusta tehinguks.
1. Kuidas toimub metsa ost pärast hinnapäringu saatmist?
Esmaseks päringuks piisab katastritunnusest, lühikesest müügisoovi kirjeldusest ja kontaktandmetest.
Kinnistu müügil läheb maaomand ostjale üle. Raieõiguse müügil jääb maa omanikule ning kokkulepe puudutab kindlat ala ja raiet. Täpsemalt saad kahe võimaluse erinevustest lugeda artiklist „Mis vahe on metsamaa müügil ja raieõiguse müügil?“
Kui sa pole müügiviisi veel valinud, märgi see päringusse. Katastritunnuse leidmisel aitab artikkel „Mida tähendab katastritunnus metsa hinnapäringus?“
2. Kinnistu ja metsaandmete kontroll
Päringu põhjal vaadatakse üle olemasolevad andmed: maaüksuse asukoht, pindala, metsaandmed, ligipääs ja teadaolevad piirangud.
Vajadusel võib omanikult küsida:
- metsamajandamiskava või inventeerimisandmeid;
- täpsustust hinnatava metsaosa kohta;
- infot hiljutiste raiete või kahjustuste kohta;
- muud olulist teavet, mida olemasolevates andmetes ei kajastu.
Kõiki dokumente ei pea esmase päringu saatmiseks olemas olema.
3. Lisainfo ja vajadusel kohapealne ülevaatus
Lisainfot küsitakse siis, kui olemasolevad andmed ei kirjelda olukorda piisavalt täpselt.
Kohapealne ülevaatus võib olla vajalik näiteks metsa seisundi, kahjustuste, puidu omaduste või töötingimuste täpsustamiseks. Iga päring ei nõua kohapealset ülevaatust.
Vajadusel täpsustatakse ka ligipääsu, piiranguid ja hinnatava ala ulatust.
4. Hinnapakkumise täpsustamine
Esialgne hinnang põhineb selleks hetkeks olemasoleval infol. Kui lisanduvad uued andmed või kohapealse ülevaatuse tulemused, saab pakkumist vajadusel täpsustada.
Näiteks võib selguda, et metsa praegune seisund erineb varasematest andmetest või hinnatav ala on algselt arvatust erinev.
Hinda mõjutavaid tegureid selgitab põhjalikumalt leht „Metsa hinna kujunemine“.
5. Tingimuste kokkuleppimine
Kui pakkumine sobib edasiseks aruteluks, lepitakse kokku tehingu tingimused.
Tavaliselt tuleb täpsustada:
- müügiobjekt ja tehingu ulatus;
- hind ja maksmise kord;
- ajakava;
- tehinguga seotud kulud;
- üleandmise või tööde korraldus;
- poolte ülesanded.
Raieõiguse puhul vajavad täpsustamist ka raieala, ligipääs ja tööde ulatus.
Kui soovid võrrelda eri ostjate pakkumisi ja tingimusi, vaata artiklit „Kuidas müüa metsamaad?“
6. Tehingu vormistamine
Kui tingimused on kokku lepitud, vormistatakse need tehingudokumentides.
Kinnistu müügi puhul toimub tehing notariaalselt. Raieõiguse puhul fikseeritakse lepingus kokkulepitud ala, tööde ulatus, tingimused ja arveldus.
Enne allkirjastamist tasub kontrollida, et hind, müügiobjekt, tähtajad ja muud olulised tingimused vastaksid kokkulepitule.
Ettevõtte ostetavate kinnistute kohta saad lugeda lehelt „Metsa ost / Põllumaa ost“.
Küsi hinnapakkumist
Esmase päringu jaoks piisab katastritunnusest ja lühikesest müügisoovi kirjeldusest. Kui kõik andmed pole veel teada, märgi päringusse, mis vajab täpsustamist.
Päringu saatmine ei kohusta tehinguks.