raieõiguse ost

Mis on raieõiguse ost ja millal tasub seda kaaluda?

Raieõiguse ost tähendab metsaomaniku jaoks seda, et ettevõte ostab temalt õiguse teha kokkulepitud alal ja tingimustel raiet ning omandada raiutav puit. Ettevõte on ostja, metsaomanik müüja. Maa jääb metsaomaniku omandisse.

Seda võimalust tasub kaaluda siis, kui soovid saada tulu kasvavast metsast, kuid kinnistu endale jätta. Enne otsustamist tasub selgeks teha, milline raie on võimalik, mida pakkumine sisaldab ning millised tööd ja kohustused jäävad kummalegi poolele.

Kes ostab ja kes müüb raieõigust?

Sama tehingut nimetatakse ostja vaatenurgast raieõiguse ostuks ja metsaomaniku vaatenurgast raieõiguse müügiks. Müügiobjekt ei ole maa, vaid kokkulepitud raieõigus ja sellega seotud õigus raiutavale puidule.

Raieõiguse müük ei tähenda tingimata kogu kinnistul kasvava metsa raiumist. Tehing võib puudutada kindlat metsaosa ja kokkulepitud raietöid. Kui kaalud ka kinnistu müüki, loe täpsemalt, mis vahe on metsamaa müügil ja raieõiguse müügil.

Millal tasub raieõiguse müüki kaaluda?

Raieõiguse müük võib olla sobiv näiteks siis, kui:

  • soovid maa endale jätta, kuid osa metsast võib olla valmis majandamiseks;
  • ei soovi ise raiet ja puidu müüki korraldada;
  • soovid hinnata konkreetse metsaosa majandamise võimalusi;
  • tahad enne otsust saada selgust metsa väärtuses ja võrrelda pakkumisi.

Ainuüksi soov tulu saada ei näita, kas raie on konkreetses metsas praegu võimalik või mõistlik. Arvestada tuleb metsa seisundit, raievõimalusi ja võimalikke piiranguid.

Millal on enne otsust vaja rohkem andmeid?

Lisainfot tasub koguda siis, kui metsa andmed on vanad, kavandatav raieala pole täpselt määratletud või puudub selgus ligipääsu ja võimalike piirangute kohta. Kavandatava raie ja metsateatise kohta saab täpsemat infot Keskkonnaameti juhistest.

Enne pakkumisega nõustumist peaks olema selge:

  • millist ala ja raiet pakkumine puudutab;
  • mille põhjal on hinnatud puidu kogust ja kvaliteeti;
  • kas kavandatud töid saab teha;
  • kuidas pääseb alale;
  • millised tööd jäävad pärast raiet omaniku korraldada.

Kui neile küsimustele pole vastuseid, saab esmalt küsida hinnangut olemasolevate andmete põhjal ja vajadusel täpsustada seda kinnistu ülevaatusel.

Kuidas kujuneb raieõiguse pakkumine?

Pakkumise kujunemisel vaadatakse, millist puitu kokkulepitud raielt saada võiks ning millised kulud ja tingimused kaasnevad tööde tegemisega.

Puidu kogus ja kvaliteet mõjutavad võimalikku väärtust. Sama puidumahu puhul võib pakkumine erineda sõltuvalt puidu kvaliteedist ja kasutusvõimalustest.

Ligipääs ja pinnas mõjutavad tööde korraldamist. Hea tee ja sobiv puidu ladustamise koht võivad töid lihtsustada, märg pinnas või hooajaline ligipääs võivad neid piirata.

Raie ulatus ja tingimused mõjutavad samuti pakkumist. Arvesse lähevad raiutava metsa koosseis, tööde maht, võimalikud piirangud ning see, millised kulud ja kohustused võtab ostja enda kanda.

Hinnategureid selgitab põhjalikumalt leht „Metsa hinna kujunemine“.

Mida pakkumiste võrdlemisel vaadata?

Kõrgem pakkumise number ei tähenda automaatselt paremat tulemust, kui pakkumiste sisu on erinev. Võrdle vähemalt:

  • raieala ja tööde ulatust;
  • hinna arvestamise alust;
  • maksmise tingimusi;
  • tööde aega ja ligipääsu;
  • tööjärgset seisukorda ja vastutust;
  • omaniku kanda jäävaid ülesandeid.

Kui mõni punkt jääb ebaselgeks, tasub see enne kokkuleppe sõlmimist kirjalikult täpsustada.

Millest alustada?

Alustuseks kogu kokku kinnistu katastritunnus ja kirjelda oma eesmärki: kas soovid hinnata konkreetse metsaosa raieõigust või alles uurid majandamise võimalusi. Lisa võimalusel olemasolevad metsaandmed, metsamajandamiskava ning info ligipääsu ja piirangute kohta.

Kui sa ei tea, kust kinnistu tunnust leida või miks seda küsitakse, loe artiklit „Mida tähendab katastritunnus metsa hinnapäringus?“

Meie teenuse ja pakkumise koostamise käiguga saad tutvuda lehel „Raieõiguse võõrandamine“. Kui soovid oma kinnistu kohta esmast hinnangut, küsi raieõiguse hinnapakkumist ning lisa katastritunnus ja lühike kirjeldus.